Laupäev, 14. juuni

Rasmus Stenager Jensen

Milline võiks olla kehaline toiduvalmistamine? Ja mis juhtub, kui hakkame lisama tantsu ja koreograafia teadmisi toiduvalmistamisse? Kas toiduga saab olla ka muid suhteid peale tarbimise? Ja mis põhjustel on oluline sellega tegeleda? Keda võiks pidada mikrobioloogiliseks koreograafiks? Mis on lähedus toidu ja toiduvalmistamisega? Mis on kääritamine? Mis siis, kui toiduvalmistamine tuleks sõna otseses mõttes meie kehadest või kui keha oleks meie köögiks? Kääritame koos nende küsimustega mõned väiksed toidupurgid.

L 9.00-10.45 /90 min

Shion Yokoo

Oma ettekandes tahaksin tutvustada kaasaegsete etenduskunstide märgikäitumist, mida nimetan antiteatraalsuseks, ja mõtiskleda nende üle koos osalejatega. Esinemisolukord sõltub sellest, milline on unikaalne märgistruktuur kui selline, eristades seda igapäevaelust väljaspool lava. Isegi igapäevased funktsionaalsed märgid võivad muutuda kunstilisteks märkideks, mille mehhanismi märkide märgina uurivad Petr Bogatõrev ja Erika Fischer-Lichte. Tänaseks olen täheldanud, et nendele kunstilistele märkidele lähenetakse keerukamalt ja see võib olla üks kaasaegse etenduskunsti tunnuseid.

L 11.00-11.45 /45 min

Margaret Tilk

Poisu, sa paned oma maasturi põlema.

2023. aasta suvi oli põhjapoolkera ajaloo kuumim, metsad nii USAs, Venemaal kui Kreekas põlevad, Rwanda, Kongo, Belgia on pidevalt üleujutatud ning Filipiinidel, Indoneesias ja Indias hävib elurikkus kiirenevas tempos. Meeleavaldusi piiratakse uute seadustega, kliimaaktiviste vaigistatakse kohtu ja politseiga ning mõningates riikides aktivistid lihtsalt “kaovad” (Berglund et al., 2024).

Kontrolli otsimine olukorras, kus sult on ära võetud igasugune võime situatsiooni kontrollida. Kliimaõigluse tagaajamine riigis, kus rahvusautoks on linnamaastur ning rahvuskangelasteks kiirete arvutitega noored mehed ja õigel ajal õiges kohas olnud vanad mehed. Rõõmu ja helgema tuleviku väljanõudmise meetodite otsing.

Tegemist akadeemilise poeetilis-poliitilise loenguga, mis on Margareti Kanuti Gildi SAALi residentuuri showingu täiendatud versioon ja jätk otsingule, mille üheks etapiks oli teadusartikkel:
https://doi.org/10.17645/si.9042

L 12.00-12.45 /45 min

Lisanna Lajal

Ettekandes annan lühiülevaate 2024. aastast eesti tantsuteatris ja esietendunud lavastuste retseptsioonist. Ettekande eesmärk on tõmmata huvi ja fookus lavastuselt arvustusele kui kunstivormile
ja ühele vähestest tantsu talletusviisidest. Erinevalt klassikalisest sõnateatrist ei jää tantsulavastusestenamasti teksti või muud materiaalset jälge, seega arvustus ja heal juhul videosalvestus on ainsad viisid
juba toimunud teatrisündmustele läheneda. Ettekandest saab teada, mitu lavastust esietendus? Mis on
keskmine arvustuste arv? Kes ja kus kirjutab? Mida peavad kriitikud märkimisväärseks?

L 14.15-14.35 /20 min
+ 10 min vestlusringis

Martha Graham, 1948

Kai Valtna

Kaasaegne ühiskond, mis rõhutab, et elu on elamisväärne ainult iseendale truuks jäädes, teeb autentsuseihalusest eesmärgi iseeneses. "Ootus, et meist igaühel on rikas ja kordumatu, fantaasiatest, mälestustest, tunnetest ja unistustest koosnev „siseelu“, mis määratleb meie autentse mina ja seisab välisest maailmast täiesti eraldi, on Freudi-järgses maailmas saavutanud antropoloogilise üldistuse ja epistemioloogilise eelduse staatuse,“ on öelnud meditsiiniajaloolane ja sotsioloog Monica Greco.
Oma kordumatusse siseilma ja stuudioeraldatusesse sulgunud tantsija on vähemalt Martha Grahamist alates suuresti määratlenud ka tantsu ja tantsija kuvandit. Ometigi meeldib meile tantsu puhul rääkida, et see liidab ilma ja inimesi, ülendab ja ühendab kogukondi, ühesõnaga, rõhutada tantsu sotsiaalset võimekust individualistlike ambitsioonide ees. Siin peitub minu jaoks mingi intrigeeriv vastuolu.
Lääne kultuuris levinud ettekujutuse järgi saab autentsust, nimetatagu seda rikkumatuseks, aususeks, eheduseks või veel kuidagi muud moodi, leida enamasti läbi kurnava sisekaemusliku teekonna, sest lõplik tõde asub meis enestes. Teekond, mis sarnaneb mõneti tantsija omale professionaalsuse saavutamiseks ning mida võiks samuti iseloomustada läbi kurnava üksildusetunde. Ka siin jõutakse tihtipeale pärale ühiskonnast irdumise hinnaga.

14.40-15.00 /20 min
+ 10 min vestlusringis

Kõik osalejad

Vestlusring:

Mis on praegu toimumas?

Koondumine ühisesse ringi, et koos kahe päeva programmi seedida ja kaardistada, joonistame välja peavoolud ja märkame esmapilgul eristuvat.

15.00-17.00 /kuni 2 h

dance Conference

dance
Conference